Uus, EV 100 juubeliks tellitud kuumaõhupall ES-HAK alustab lende juulis 2017. See on rahvuslipu värvides ja temaatiliste kirjadega, kuid lisada saab ka bännereid.

Selle palli presenteerimisest ja lendudest huvitatud sponsorid ning koostööpartnerid on oodatud! Tegu on suure sportpalliga, mille pardale mahub 2-3 reisijat.

Kuumaõhupallidest

Prantslased Joseph ja Etienne Montgolfier on õhupallilendude leiutajad. Asi sai alguse novembris 1782 ühest juhusest, kui Joseph nägi et tema siidist särk lõkke kohal õhku tõusis... Järgmisena õnnestus neil 1-kuupmeetrine siidist pall juba 30 meetri kõrgusele saata ning kastsetused aina jätkusid.

Suurem ja avalikum etteaste oli spetembris 1783 Versailles, lausa kuningas Louis XVI ees. Esimesteks kuumaõhupalli vabalennu reisijateks olid kukk, part ja lammas, kes kõik rahva ees taevasse saadeti. Nad maandusid umbes 5-minutilise lennu järel 3 kilomeetrit eemal ja olid täitsa elus.

Inimestega hakati lende tegema alguses nii, et pall oli köitega maa küljes kinni. 19. oktoobril 1783 olid esimesteks sellisteks reisijateks teadlane Jean-François Pilâtre de Rozier ja paberivabriku tööline Andre Giroud de Villette. Pall lasti õhku paberivabrikant Jean-Baptiste Réveillon aiast, kes pallide ehitamisele igati kaasa aitas. Esimesed siidist pallid olid väljst kaetud värvikate pabertapeetidega.

21. novembril 1783 tehti kuumaõhupalliga esimene vabalend ja sellest päevast võib lugeda inimese lendamise ajalugu, kuumaõhupall on inimkonna vanim lennuvahend.
Kuningas Louis XVI ei soovinud algselt nii ohtlikule ettevõtmisele vabu mehi lubada ja plaanis oli kasutada katsejänesteks süüdimõistetud kurjategijaid. Juba õhus käinud teadlane Jean-François Pilâtre de Rozier ja õukonna ohvitser François Laurent le Vieux d'Arlandes suutsid läbi kõrgetasemeliste tutvuste kuninga aga ümber veenda.
Kell 13.54 tõussis pall meestega õhku Château de la Muette aedadest, kuninga ja suure rahvahulga silme all. See oli 2200 kuupmeetrine pall, mis lendas ligi 1000 meetri kõrgusele, lend kestis 25 minutit ja lennukauguseks oli 10 kilomeetrit. Lennu kestel põletati korvis märgi õlgesid, erinevaid laastusid ja liharasva.
Pall maandus Butte-aux-Cailles Pariisi äärelinnas ja piloodid jõid oma lennu tähistamiseks šampanjat, milline traditsioon kestab tänapäevani.

Esimene langevarjuhüpe sooritati kuumaõhupallilt juba 22. oktoobril 1797.

Andre-Jacques Garnerin lõikas siis, pärast Pariisist õhku tõusmist palli küljest lahti oma langevarju ja selle all oleva korvi milles ta istus, ning tuli tervena alla 400 meetri kõrguselt.

Õhupall
Sitemap
© Keelutsoon
Sargvere küla, Paide vald | keelutsoon [ät] keelutsoon.ee | Mob. 55 63 88 00