Koolitus on väga personaalne ja sisaldab palju praktilisi harjutusi. Lennuõpilane peab olema vähemalt 13-aastane, kehakaaluga 50-120 kg.
A. Tutvumiskoolitus. Esimeste lendudeni jõudmine võib võtta mitmeid päevi, olenevalt inimesest ja ilmast. Kõige enam nõuavad aega praktilised maapealsed harjutused, et suudaksite ise varju üles tõsta ja seda ühtlaselt pea kohal hoida.
Vahetult klubi hoonete juures on avarad muruväljakud maapealseks treeninguks, sees saate kasutada ühiskööki, pesemisvõimalusi jm. Lennundusega tegelemine on meie jaoks hobi, mille harrastamine peab olema igatipidi meeldiv. Ning seminariruumis saab lendude järgselt analüüsida videosalvestusi.
Teoreetiline ja praktiline koolitus:
- paraplaani olemus ja konstruktsioon, muu lennuvarustus
- praktilised stardiharjutused põllul - paraplaani õhku tõstmine
- ilmastik, aeroloogilised tingimused
- tegevused stardis, lennul ja maandumisel
- sagedasemad eksimused ja ohuolukorrad
- varuvari ja selle kasutamine
- regulatsioon ja õigusaktid, millega arvestada
Lendude sooritamine:
Kui instruktor või koolitatav peab vajalikuks, sooritatakse lennuõpilasega esmalt kõigepealt koolitustandem, mille käigus huviline saab ise varju juhtida. Tandemite vajaduse võib tekkida ka hilisema arengu käigus.
Tutvumiskoolituse raames tehakse 2 iseseisvat lendu õhku vintsimise meetodil, mille kestel teid raadio teel juhendatakse.
B. Edasi toimub jätkuva huvi korral algkoolitus, lennud nr 3-10. Loomulikult kõik lennud klubi varustusega ja juhendamise ning jätkukoolitusega.
C. Pärast algkoolitust ehk 10. lendu on ideaalis tegu klubi piloodiga, kes jätkab iseseisvat arengut meie juhendamisel. (Seda juhul, kui on täidetud kõik vastavad nõuded soorituste osas.)
D. Minimaalne nõue iseseisva piloodi litsentsi väljastamiseks Eestis on ca 30 lendu (ühes vastavate oskustega), olgu siis vabalennus või mootoriga.
Selline piloot saab Eesti Lennuspordi Föderatsiooni väljastatava pädevustunnistuse ja rahvusvahelise paraplaani piloodi tunnistuse (ainult vabalend!), mida aktsepteeritakse enamuses maailma riikides.
Vabalennu koolituse aluseks on FAI SafaPro Para programm.
Motovarju koolituse ja pädevuste aluseks on FAI Colibri programm.
Meie klubi pakub motovarju koolitust üksnes neile, kes valdavad tiibvarju vabalendu!
Kui kellelgi on huvi hakata motovarjuga lendama, siis pärast algkoolitust on mõtet ka mootor osta ja selga võtta. Start ja maandumine peaksid enne olema tehniliselt veatud. Siis on väiksem tõenäosus, et te kukute töötava mootoriga - st te ei vigasta ennast ega oma varustust. Kahjuks rabeleb enamus motovarju huvilisi liialt kiirelt mootoriga lendama.
Motovarjuga lendamine on kahjuks enamikus välisriikides palju rangemalt reguleeritud kui meil..
Veel vabalennust. Pärast iseseisva taseme omandamist soovitame esimesel võimalusel käia koos meie teiste kogenud lendajatega ka mõnel lennureisil mägedes, et õppida termikalendu ja erinevaid aeroloogilisi olusid. Igal hooajal toimub mitmeid selliseid klubilisi reise Euroopasse.
Pilootide tasemetest:
C. Algkoolituse läbinu ehk klubi piloot on SafePro tasemel 2. Litsentsi veel ei väljastata.
D. Vabalennus 3. taseme saavutamiseks ehk esmase litsentsi väljastamiseks tuleb teha veel lende, olenevalt piloodi arengust. Tavaliselt on see arv 30. Vabalennus 4. taseme saavutamiseks peab piloot olema läbinud SIV harjutused ja edukalt lennanud nii termilistes kui dünaamilistes oludes, vähemalt 3. erinevas asukohas.
Motovarjuga on miinimum nõudeks (tase 2) iseseisvateks lendudeks kontrollimata õhuruumis vähemalt 10 lendu ja 5 lennutundi. Tase 3 Eesti süsteemis vastab Bronze Colibri - vähemalt 20 lennutundi ja 50 lendu.
